Teie ostukorv on tühi.
Spargel ''Argenteuil''
Spargel ''Argenteuil''.
Sort on spetsiaalselt loodud roheliste võrsete kasvatamiseks, mis ei nõua täisküpsust. Noored õrnad võrsed, mis kasvavad kevadel juurikatest, on väga maitsvad ja sisaldavad palju vitamiine. Värskel kujul meenutavad maitselt rohelist hernest. Võrseid saab koguda kolmandal kasvuaastal, lõigates neid 15-20 cm kõrguselt, siis kui nad on tihedad ja massiga 20-30 g.
Sort on põuakindel, talub hästi talviseid külmi kuni -30°C. Haigused ja kahjurid teda peaaegu ei ohusta.
Noori võrseid kasutatakse keedetult, praetult ja konserveerimiseks. Sparglist tehakse suppi, salatit. Ta on maitsev nii keedetult kui küpsetatult, sobib konserveerimiseks.
* lõigatud võrsed säilivad 2-3 nädalat ilma kvaliteedi languseta;
* püsik – kasutusaeg 6-8 aastat;
* suurepärane delikatesstaim – selle põhjuseks pole mitte ainult hautatud või küpsetatud sparglivõrsete suurepärane maitse, vaid ka uskumatu koostis, mida saab võrrelda vaid väheste taimedega;
* sparglis leidub beeta- karotiini, riboflaviini, tiamiini, niatsiini, koliini, askorbiinhapet ja foolhapet – komponendid, mis sisaldavad organismile kasulikke vitamiine.
Peale selle on spargel rikas järgmiste elementide poolest: kaalium, kaltsium, naatrium, magneesium, raud, fosfor, seleen, vask, mangaan – ühesõnaga terve terviseladu.
1,0 g = 50 seemet.
Sort on spetsiaalselt loodud roheliste võrsete kasvatamiseks, mis ei nõua täisküpsust. Noored õrnad võrsed, mis kasvavad kevadel juurikatest, on väga maitsvad ja sisaldavad palju vitamiine. Värskel kujul meenutavad maitselt rohelist hernest. Võrseid saab koguda kolmandal kasvuaastal, lõigates neid 15-20 cm kõrguselt, siis kui nad on tihedad ja massiga 20-30 g.
Sort on põuakindel, talub hästi talviseid külmi kuni -30°C. Haigused ja kahjurid teda peaaegu ei ohusta.
Noori võrseid kasutatakse keedetult, praetult ja konserveerimiseks. Sparglist tehakse suppi, salatit. Ta on maitsev nii keedetult kui küpsetatult, sobib konserveerimiseks.
* lõigatud võrsed säilivad 2-3 nädalat ilma kvaliteedi languseta;
* püsik – kasutusaeg 6-8 aastat;
* suurepärane delikatesstaim – selle põhjuseks pole mitte ainult hautatud või küpsetatud sparglivõrsete suurepärane maitse, vaid ka uskumatu koostis, mida saab võrrelda vaid väheste taimedega;
* sparglis leidub beeta- karotiini, riboflaviini, tiamiini, niatsiini, koliini, askorbiinhapet ja foolhapet – komponendid, mis sisaldavad organismile kasulikke vitamiine.
Peale selle on spargel rikas järgmiste elementide poolest: kaalium, kaltsium, naatrium, magneesium, raud, fosfor, seleen, vask, mangaan – ühesõnaga terve terviseladu.
1,0 g = 50 seemet.
* Spargli kodumaa – Vahemereäärne rannik. Egiptlased ja kreeklased tegid sellest taimest pärgi noorpaaridele, aga roomlased kandsid noori võrseid kaelas nagu amulette. Paljudes maades kasvatatakse seda taime juba 5 sajandit. Hõrke delikatesse, mis on valmistatud sellest kõõgiviljast, kanti kuningate ja aadlite lauale. 20 sajandil sai see “härraste” taim kättesaadavaks paljudele, aga ometi pole spargel eriti levinud.
Bioloogilised iseärasused: spargel, see on lihav asparaaguse võrse, mis pole veel maa seest õieti välja tulnud (või kunstlikult päikesevalgusest ilma jäetud) valged, vaevalt maa seest paistavad – kahvaturohelised või kahvatulillad. Populaarsemad on rohelised ja valged sparglid, lilla on kergelt kibe. Taimed on ühed pikemaealised aias, kasvades ühel kohal 20-25 aastat.
Taim on külmakindel. Juured on võimsad, jämedad ja peavad vastu ka maa sügava külmumise korral, samuti niiskuse puudusel kuigi on niiskustarmastavad. Täiskasvanud taimed annavad kuni 50 võrset. Lehed meenutavad pehmeid nõelu. Taim on kahekojaline.
Õied on väikesed, ilmetud aga viljad erepunased läikivad marjad, mis valmivad kuni kaks kuud. Nendes valmivad seemned - mustad kolmkantsed, suhteliselt suured.
Kasvatamine.
Sobib igasugune, hästi niiske, neutraalne aiamuld. Parim on kõrgendatud peenar. Eelistab väga valget kasvukohta, kuigi talub ka poolvarju, kuid seal moodustuvad peenemad ja kõverad võrsed. Puhma jagamise teel paljundatakse sparglit varakevadel.. Selleks kaevatakse puhmas täielikult välja, puistatakse kergelt mulda vähemaks ja lõigatakse terava noaga osadeks, jättes igale tükile 2-3 võrset. Iga taimekese jaoks kaevatakse suur auk, et juured istutusel ei kannataks. Augu põhja on soovitav panna labidatäis kõdusõnnikut, 1 spl täis superfosfaati, 1 tl kaaliumi. Kõik segatakse hoolega, kastetakse sooja, päikese käes olnud veega ja peale vee sisseimemist istutatakse taimekesed vahekaugusega vähemalt 50-60 cm. edasine hooldus on lihtne: regulaarne kastmine, rohimine, kobestamine ja kerge muldamine.
Paljundamine seemnetega.
Mõned päevad enne külvamist tuleb seemneid kindlasti leotada soojas (+25+35°C) vees kaks ööpäeva. Seejäral pannakse seemned kotiriidesse või filtripaberisse ja kilekotti, hoitakse pimedas kuni avanemiseni.
Külvatakse ainult avanenud seemneid. Külvatakse kevadel otse avamaale, 25-30 cm kaugusele üksteisest, sügavusele 3-4 cm (mulla temperatuur +8+10°C). Kevadiste öökülmade puhul katta peenar kilega, mille võib eemaldada tõusmete ilmumisel.
Hooldus.
Mõõdukas kastmine, kerge kobestamine, rohimine. Väetist vajab 2-3 nädala pärast peale istutamist. Parim väetis on sõnniku leotis (1:6). Teine väetamine tehakse suve keskel. Saaki saab kolmandal kasvuaastal. Varakevadel kaetakse taim 20-30 cm paksuse mulla, kõdusõnniku või saepuru kihiga. Kui vao pinnale hakkavad tekkima praod, kaevatakse võrsed välja ja murtakse ettevaatlikult ära. Võrsed peavad olema umbes 15-20 cm pikad ja 1-1,5 cm jämedad. Varasema saagi saamiseks kaetakse maa musta kilega (nii soojeneb maa kiiremini). Kuiva kevade korral ärge unustaga sparglit kastmast ja väetamast mineraalväetisega. Peale saagi koristust väetatakase samuti. Sügisel lõigatakse pealsed ära ja mullatakse 10-12 cm mullakihiga.
Teise aasta sügisel ja kõik järgnevad aastad taimi mullata (mullakiht pungade kohal mitte vähem kui 25 cm). Kevadel muldamist korrata. Saagi koristus viia läbi, kui võrsed hakkavad ulatuma mullaharja pinnani. Kevadel juurtest kasvavad noored, mitte ülekasvanud võrsed on väga maitsvad ja sisaldavad palju vitamiine. Võrseid korjama asuda kolmandal aastal pärast külvi, lõigates need 15-20 cm kõrguse juures, kui neil on tihedad avanemata pead.
Pidage meeles, et spargel on kõrgendatud toitainete vajadusega, tema saagikus ja võrsete kvaliteet paraneb vaid siis, kui viiakse mulda korralik kogus orgaanilisi väetisi. Spargel puhastab organismi, alandab vererõhku, laiendab veresooni, aktiveerib südamelihaste tööd, on diureetilise toimega, väga kasulik podagra korral.
Spargli kulinaarne töötlemine.
Värske spargel ei vaja praktiliselt töötlemist - võib vaid noaga lõigata ära õhuke pealmine kiht, kui see on kiuline, kuid tavaliselt (kui võrsed on ära lõigatud õigeaegselt) pole ka seda teha vaja. Võrsed seotakse 8-10 kaupa kimpu, ja keedetakse 5-10 minutit soolaga maitsestatud vees (võib lisada ka pisut suhkrut, mille tulemusena aroom muutub pisut intensiivsemaks) liiga kaua keetes maitse halveneb. Keedetud spargel lastakse korraks jäävette (sel juhul säilib värvus ja maitse paraneb veelgi), seejärel asetatakse aga nõrguma.
Pidage meeles, et spargli alumist osa keedetakse tipust kauem (viimast polegi vaja vees keeta, piisab vaid aurutamisest), seepärast valmistati sparglit spetsiaalsetes pottides, mis võimaldas asetada võrsed vertikaalselt. Valige kõige kitsam pott, asetage põhja ümar karkass või traadist korvike, ja asetage spargli kimbud selliselt, et tipud oleksid veepinnast ülalpool. Sparglist valmistatakse suppe, garneeringuid ja isegi desserte. Kuid tõelised gurmaanid kasutavad teda puhtal kujul - peale keetmist puistatakse üle riivsaia või mannaga ja küpsetatakse kergelt oliivõlis või koorevõis või süüakse kastmega. Klassikaline kaste spargli jaoks valmistatakse nii: auruvannis kuumutatakse pidevalt segades 3 munakollast, seejärel kallatakse peene joana 150 g sulatatud koorevõid. Lisatakse 1tl sidruni mahla, soola, ning pidevalt segades võetakse tulelt. Võimalik on ka lihtsam kastme variant - hapukoore sisse segatakse peenestatud küüslauk ja maitseroheline.
Spargli salat: 150 g värsket või konsersparglit, 150 g värsket tomatit, 100 g värsket kurki, 100 g värskeid või konservaedoa kaunu, 100 g lillkapsast, 30 g rohelist salatit, 1 klaas majoneesi, ½ klaasi hapukoort, 1-2 kõvaks keedetud muna, rohelist tilli, pipart, soola.
Spargel keeta eraldi (konservsparglit ei pea keetma), samuti lillkapsas ja aedoad. Pärast keetmist köögiviljad jahutatakse.
Kapsas tükeldatakse väikesteks osadeks, spargel, oad ja lehtsalat lõigatakse 2,5-3 cm suurusteks, kurk ja tomat õhukesteks ratasteks.
Kõik komponendid segatakse, lisatakse majonees ja hapukoor, lisatakse pipar ja sool.
Kaunistatakse tilli ja munalõikudega.
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Spargli kasvatuse tehnoloogia".
Eng.: Asparagus. Suom.: Parsa. Sven.: Sparris.
* Spargel (Asparagus officinalis L.) on maailmas laialt tuntud.
Ta on üks iidsemaid köögiviljakultuure: kasvatatakse juba umbes kaks tuhat aastat. Juba 200 aastat e.m.a kirjeldas Kanton spargli agrotehnikat, mis on praktiliselt muutumatu tänapäevani. Oletatavaks spargli kodumaaks on Vahemeremaad. Alguses kultiveeriti sparglit kui ravimtaime.
Vana-Kreekas oli spargel ka üheks armastusejumalanna Aphrodite tunnuseks. Spargliga pärjati vastabiellunuid.
Roomlased hindasid seda taime nii väga, et kandsid amuletina kaelas.
Ammu, enne Vana-Kreeka ja -Rooma tsivilisatsioone oli spargel levinud juba Egiptuses. Sellest annab tunnistust tema kujutamine vaaraode sarkofaagidel. Võib-olla on sellest ajast pärit väljend "kuninglik köögivili", aga võib-olla ka hilisemast ajast: 15-18 sajandist, kui sparglit hakati viljelema Prantsusmaal ja Saksamaal. Siis ei saanud seda osta kaugeltki kõik. Asi ei olnud mitte ainult kalliduses, vaid ka spetsiaalsetes seadustes. Nii ei lubatud Saksamaa aiapidajal sparglit turule viia vaid kogu saak pidi jõudma kuninglikule lauale.
Spargel on meile tuntud rohkem dekoratiivtaimena ja tema õrnu õhulisi lehti kasutatakse tihti lillekimpudes. Spargli tähtsad majanduslikud omadused. See külmakindel taim kasvab hästi kõikjal. Taim talvitub isegi karmil talvel ja juba varakevadel annab 1 -2 kuu jooksul saagiks noori, maitse poolest hinnatud võrseid.
On tähtis, et sparglilt saadakse saak avamaalt palju varem kui teistelt köögiviljakultuuridelt. Võib isegi sättida spargli ajatamist sügis-talvisele perioodile kui värske köögivilja valik on piiratud.
Spargel on kahekojaline püsik liilialiste perekonnast. Ta on 1,2 -2 m kõrgune iseloomuliku juurikaga taim, mille keskel on varred ja tulevaste võrsete alged. Tihedalt astsevad varred on kaetud soomustega(moondunud lehed) ja soomustevahelistest õnarustest kimpudena väljuvate 2-3 cm pikkuste niitjate moodustistega (moondunud võrsed). Need täidavad taimel lehtede funktsiooni. Varte ja kasvudega keskosa ümbritsevad jämedad nöörikujulised juured, kus ladestuvad toitainevarud, mis on vajalikud uute võrsete moodustamiseks järgmisel aastal.
Juured ei tungi mullas sügavale, aga laotuvad laiali: vanad surevad, asendudes uutega mitte alt, vaid pealt. Sellise kasvamise tagajärjel tõuseb juurestik iga aastaga ülespoole.
Õied on väikesed, valge-rohelised, väiksemates või suuremates kobarates, kinnitudes varrele harunemiskohtades. 5 mm pikkustel isasõitel on tolmukad välja arenenud, aga emaka areng on puudulik.
Emasõied annavad 0,5 cm läbimõõduga punaseid mustade seemnetega marju. Neis on väljaarenenud emakas ja puudulikult arenenud tolmukad. Seetõttu on õitsemise ajal kerge eristada emas- ja isastaimi.
Isastaimed on viljakamad, pikaealisemad, annavad varasemat saaki. Emastaimedel on jämedamad võrsed ja parem kvaliteet.
Spargel on kahekojaline taim: emas- ja isasõied on erinevatel taimedel kuid vahel tuleb ette ka ühekojalisi vorme. Spargel on risttolmleja. Tolmlemine toimub tuule ja putukate abil. Kõik vormid tolmlevad omavahel.
Spargli taimed, mis on kõrgelt mullatud või huumusega kaetud, moodustavad pimeduses valgeid võrseid. Neid nimetatakse pleegitatuteks. Rohelisel sparglil kasvavad võrsed valguse käes. Praegu on paljudes maades enam levinud roheline spargel. Selle kasvatamine on vähem töömahukas, jääb ära muldamine ja saaki on kergem koristada.
Noored rohelised võrsed sisaldavad rohkelt vitamiine. Täiskasvanud taimed on külmakindlad, eriti isasvormid, talvitudes hästi isegi lumevaestel talvedel. Enim sobib kultuurile õhutemperatuur +16+20°C.
Spargel on nõudlik mullaviljakuse ja struktuuri suhtes: kasvab hästi kobedas, toitaineterikkas, sügavalt haritud liivakas mullas. Vaestel muldadel kasvavad võrsed kiulisteks. Taim ei talu happelisi muldi ja kõrget põhjavett. Ometi vajab ta küllaldaselt niiskust, vastasel korral omandavad võrsed kibeda maitse. Liigniiskuse korral juured mädanevad ja surevad.
AGROTEHNIKA.
Sparglit on hea kasvatada lavades huumusrikastel muldadel. Anda orgaanilist väetist 15-20 kg ruutmeetrile. Hästi haritud muldadel kasvab spargel kiiresti ja annab varast saaki.
KÜLV toimub avamaale lavasse või kasvuhoonesse. Enne külvi leotatakse seemneid 2 ööpäevasoojas vees (+25°C), vahetades vett iga päev. Paisunud seemned asetatakse saepurule või kotiriidele, pealt kaetakse teise kotiriidega ja asetatakse sooja kohta. 7-8 päeva pärast tunduvad seemned kleepuvad. Seemned külvatakse siis 3 cm sügavusele reavahega 20-25 cm ja taimede vahega reas 3-5 cm.
HOOLDUS seisneb mulla kobestamises, kastmises ja väetamises virtsa ja mineraalväetistega. Pärast tärkamist tõusmed harvendatakse vahedega 10-15 cm. Külviaasta sügiseks on taimedel 2-3 vart ja arenenud juurestik. Sügisel enne külmade tulekut kaetakse lava 5 cm paksuselt turba või kõdusõnnikuga. Järgmise aasta kevadel jäetakse istutamiseks alles taimed, millel on 3 võrset ja võimas juurestik. Välja istutatakse taimed 2 aasta vanuselt.
Kaheaastaste istikute hulgast valitakse istutamiseks rohkem isas- kui emastaimi. Võetakse istikud, millel ei ole ilmunud marju s.t. isastaimed. Need on viljakamad ja pikaealisemad kui emastaimed. Väljavalitud taimed märgistatakse ja kaevatakse välja varakevadel enne kasvu algust.
Eestis on istutamiseks parim aeg kevadel: mai esimene pool, suvel- augusti teine pool. Istutatakse vakku.
Vao põhja pannakse kõdusõnnik või turba-sõnniku kompost kuni 20 cm paksuselt ja sellele vallikesele asetatakse istikud (madalamale vao harjast). Juured õgvendatakse, surutakse vastu mulda, kastetakse, kaetakse kergelt mullaga nii, et ülemine pung jääb 5 cm mulla alla.
Esimesel kahel aastal pärast istutamist mullatakse 2-3 korda, väetatakse mineraalväetisega ja kobestatakse mulda. Alguses kasvab taim aeglaselt, toodangut hakkab andma alles 3-4 aastal pärast istutust. Kolmandal aastal väetatakse 2 korda aastas: varakevadel enne võrsete tärkamist ja pärast nende äralõikamist. Kuiva ilmaga kastetakse.Sügisel enne külmade tulekut kaetakse spargel lehtede, turbaga.
Haiguste ja kahjurite tõrjeks - võsud lõigatakse mullapinnalt ja põletatakse. Spargil põõsad annavad head saaki 10-15 aasta kestel.
Noored võrsed koristatakse tavaliselt mais igapäevaselt, jaheda ilmaga 2-3 päeva tagant. Pärast saagi koristust muld kobestatakse. Saaki säilitatakse pimedas ja jahedas.
Soovitatakse uut spargli kasvatamise tehnoloogiat, mis on välja töötatud Aasias. Meetodi olemus seisneb selles, et 4-5 noort võrset ei lõigata saaki korjates maha, vaid jäetakse kasvama. Need varustavad taime toitainetega, mis on hädavajalikud taime intensiivseks kasvuks ja juurestiku arenguks. Iga 3 või 4 kuu järel jäetakse kasvama sama arv uus võrseid. Ja enne kui varte väljakasvamiskohast ilmuvad neile uued võrsed, vanad eemaldatakse. Uus meetod tõstab saagikust aastaringse kasvatuse puhul 2 korda võrreldes tavapärase kasvatusega.
Sparglit paljundatakse nii seemnetega kui ka vegetatiivselt. Seemnete saamiseks sparglit ei mullata ja võrseid ei lõigata ära. Seemnete saamiseks sobilikud taimed valitakse välja varaste, suurte, õrnade võrsete ja tiheda põõsa järgi. Seemnetega oksad koriststakse marjade värvudes. Küpsed marjad korjatakse, muljutakse puruks ja jäetakse värske mahla sisse mõneks päevaks. Seejärel seemned pestakse, kuivatatakse, markeeritakse.
